Mis moodi tegutseb?
Mis moodi tegutseb Tallinna “Kristuse Kogudus.”
Olin 1,5 aastat Tallinna Kristuse Koguduse liige ehk ühesõnaga jünger.
Natuke nende tavadest:
1. näiteks kui sa mees jünger nais jüngriga välja minna, siis minnakse kambaga n.u. 6 inimest. Minnakse kindlaks määratud nädalapäeval – laupäeval. Ja ennem tuleb selle eest palvetada, et just selle õega saaks välja minna kellega just “mina” tahan mitte selle õega kes mulle määratakse (kas minu otsese liidri poolt või siis peregrupi liidri poolt).
2. Iga päev tuleb tänaval olla – usku jagada – inimestele lihtsalt peale käima, tüütama. Ja kui seda ei tee siis saab lihtsalt pähe. Noomitakse piibli kohtadega ja seda teiste ees (u. 10 inimest).
3. kogu aeg helistatakse ja küsitakse, kus sa oled ja millega tegeled ja katsu sa teha midagi nendele ebameeldivat.
4. Päevakava näeb välja järgmine:
a: hommiku umbes 07:30 “Vaikne aeg” (kellegagi koos piibli lugemine. Kestvus 1-3 tundi).
b: kuskil 11:00 aeg minnakse kutsuma (usku jagama tänavatele), kes just parajasti tööl on see ei pea aga parem on kui see inimene käib ka lõuna aeg usku jagamas.
c: alates kella 18:00 hakkavad ühised üritused, kõigepealt kokku saamine peregruppidega ja siis (esmaspäeval kell 19:00 korduskoosolek, teisipäeval kell 19:00 diskussioon külalistega, kolmapäeval 19:30 koosolek ainult koguduse liikmetele, neljapäeval jälle diskussioon külalistega, reedel on pereaeg kus on kõik peregruppi liikmed koos ja arutavad mida ja kuidas paremini teha, kohvi joomine, laupäeval on siis trefid – õde ja vend lähevad kohtama, pühapäeval kell 12:00 suur koosolek ) Pühapäevasel päeval on kõik teised toimingud lükatud varasemaks kuna 12:00 on koosolek.
Positsioonid koguduses jagunevad:
Koguduse juht – inimene kes tegeleb rahadega – sektori liidrid – peregruppide liidrid – liidrid – liht jüngrid.
Näiteks mis puudutab abiellumist, siis see on pea aegu võimatu koguduses. Kui mõnel vennal on õe vastu tundeid siis see vend peab rääkima seda oma liidrile, see oma korda peregrupi liidrile, see aga õe peregrupi liidrile, see aga õe liidrile ja siis see liider hakkab õde küsitlema aga kordagi ei maini selle venna nime. Kõik see võtab aega u. 1 kuu. Ja kui õde ei oma tundeid, ega tunne ennast venna suhtes nagu “madalam kui muru”, siis liider otsustab et ei ole veel õige aeg. Ja kogu see tekst läheb jälle nagu telefon tagasi. Ja vennale öeldakse lihtsalt palveta edasi ja räägime sellel teemal uuesti u. poole aasta pärast.
AGA kui õel on vastavad tunded, siis läheb asi koguduse juhi juurde ja tema ütleb oma viimase sõna, mis on enamus juhtudest negatiivne.
Kas sellest kogudusest lahkumine on kerge?
Ei, loomulikult mitte. Parem on kui sa lihtsalt niiviisi ära tuled, et lihtsalt üks päev enam ei lähe koosolekutele ja kõik, kuid see on enam – vähem võimatu. Kui puudud juba ühelt koosolekult, siis kohe pannakse tööle “Paanikaosakond” – vähemalt ise nad nimetavad seda nii. See tähendab et sind otsitakse kasvõi maa alt üles. Siis räägitakse sinuga tundide kaupa, lubatakse maad ja ilmad kokku, palutakse, anutakse, et ainult jääks. Mina tulin ära veebruaris (kuupäev muudetud) ja lõplikult kustutati mind koguduse nimekirjast alles märtsis (kuupäev muudetud), küsimus miks ma pidin olema nimekirjas veel kuu aega – ma ei tea?! Vaevalt ainult selleks, et kõik liidrid saaksid mu nime punasena koguduse nimekirjas näha. Nüüd on sellest pea 2 aastat möödas kui ma pole enam Tallinna Kristuse Kristuse Koguduse liige, vahest nad muidugi helistavad ja kutsuvad aga ega siis mina lähe enam. Kui tänaval näeme siis räägime alati pikalt – nad on ikkagi inimesed.
Kogu see lahkumis-protsess võttis mul aega u. 3 kuud – langesin päris palju vaimselt, nii et lõpuks vajasin psühholoogi abi. Alguses oli küll, et “vabadus aga nüüd olid ju päevakavas augud ja alguses polnud neid millegagi täita.
Mis puudutab patu tunnistamist üksteisele, see on tõsi ja nende arust isegi normaalne, kui üks vend tunnistab teisele, et ta masturbeeris täna ja mõtles sellel ajal mingile mehele.
(Autor soovis jääda anonüümseks)