Mis ma elasin üle?

Mis ma elasin üle “Kristuse Koguduses.”

Ma tahan lihtsalt tänada Jumalat, et internetis on olemas selliseid lehekülgi. Sattusin eelmise aasta novembris “Kristuse Kogudusse”. Suutsin seal vastu pidada vaid 4 kuud, sest olin juba sellises seisundis – ei saanud enam aru kes olen, mida sellelt elult üldse ootan. Elu isu oli lihtsalt kadunud. Piibel mu ees oli täitsa segi läinud. Hinges suur ahistus, ahastus ja meeleheide, mis andis lausa füüsiliselt tunda. Oskasin vaid Jumala poole nutta, sõnu ei olnud enam, kuid Ta siiski tundus nii kaugel olevat.
Olin kuulnud mingitest kriitilistest ajalehe artiklitest selle koguduse kohta ja nii hakkasingi neid otsima internetist, kuid peale selle lehekülje midagi ei leidnud. Nii kui seda nägin, siis veel lugema asumatagi tuli otsus, et pean sellest kogudusest lahkuma. Täpsemalt 10. märtsi õhtul, paar päeva hiljem teatasin avalikult, et lahkun. 11. märtsi öösel vastu 12. kirjutasin lahkumiskirja. Pärast osutus see siiski päris valuliseks. Tunde kestvad jutuajamised, sõprade maha jätmine. Olin depressioonis, sattusin ka psühhiaatri juurde, kuid rohud ei aidanud. Toetust, kas olen ikka õige otsuse teinud, andsid endiste liikmete kirjad “Reveal” leheküljel. Tundus, et miski oli nagu seal koguduses õige, kuid siiski ka vale. Ma ei julenud kuskile minna, tundus, et kõik manipuleerivad. Vaikselt kuulasin ka Pereraadiot, kui ühel hetkel tundsin, et pean koduseinte vahelt siiski välja minema. Nii oli möödunud 4 kuud. Oleviste telgikoosolekute ajal viisin asja pastor Ülo Niinemäega Jumala ette. Kodus lasin arsti poolt kirjutatud rohtudele konkreetselt vee peale, neid ei lähe enam vaja. Tänu Jumalale olen nüüd vaba. Ei rabele õhtuti voodis, et mine välja see paha asi mu seest. Seal, kus on jumala Vaim, on vabadus! Viimane kuu oleviste koguduses ja koos Jumalaga on olnud selline, mida kevadel ahastuses ja ahistuses ei osanud ette nähagi… Kui ma poleks seda lehekülge leidnud, siis ei tea, mis minust praeguseks saanud oleks. Tõenäoliselt oleks mõistuse kaota nud.

Palju Jumala õnnistusi!

(Autor soovis jääda anonüümseks)