Kas uusapostliku kiriku liikmed peavad eriliselt lugu grupifotodest? Niisugune k\u00fcsimus tekib iseenesest, kui lehitseda uusapostellikku ajakirja “Meie Perekond” (“Unsere Familie”), mis ilmub paljudes keeltes. Tavaliselt kirjeldatakse iga numbri esimesel 7-10 lehek\u00fcljel m\u00f5nd peaapostli osav\u00f5tul toimunud jumalateenistust. Illustratsioonidena on alati juurde lisatud fotod peaapostlist koos m\u00f5nede teiste apostlitega. Viimased v\u00f5ivad vahelduda, kuid peaapostli pilt on igas ajakirja numbris mitu korda \u00e4ra toodud.
\nPilt peaapostlist ja teistest apostlitest ei kuulu ainult “Meie Perekonna” illustratsioonide rubriiki. K\u00fcsimus on uusapostelliku kiriku iseloomulikus tunnuses: tegemist on kirikuga, kus on uued apostlid ja peaapostel.<\/p>\n
Apostliameti taaskehtestamine<\/strong><\/p>\n Esimene impulss apostliameti taaskehtestamiseks kaasajal ei l\u00e4htunud siiski uusapostellikult kirikult, vaid katoliiklik-apostellikelt kogudustelt, mis tekkisid 1830. aastatel Shoti- ja Inglismaal. Tegemist oli \u00e4rganute gruppidega, kes Issanda peatse taastuleku eel “uut nelip\u00fchi” ootasid. Liikumise vaimseks isaks sai shoti koguduse vaimulik Londonis Edward Irving. Kui igatsetud armuannid (tervenemised, keeltega r\u00e4\u00e4kimine jne.) siin ja seal avaldusid, n\u00e4hti neis kinnitust oma lootustele: l\u00f5puajastu kiriku rajamine oli teostumas. “Nelip\u00fchi imelise anni” juurde kuuluvana peeti vajalikuks ka uustestamentliku apostliameti elustamist. Ajavahemikul 1832-1835 seati apostlitena ametisse kaksteist meest. Kui aga oodatud Issanda taastulek aset ei leidnud ja aastate v\u00e4ltel \u00fcks apostel teise j\u00e4rel suri, loobuti uusi apostleid ametisse kutsumast. Areng j\u00e4tkub: peaapostliameti tekkimine Peamised \u00f5petuslikud seisukohad<\/strong> M\u00f5ned kriitilised k\u00fcsimused<\/strong>. Hind on liiga k\u00f5rge<\/strong> Free Web Directory<\/a><\/b> Kas uusapostliku kiriku liikmed peavad eriliselt lugu grupifotodest? Niisugune k\u00fcsimus tekib iseenesest, kui lehitseda uusapostellikku ajakirja “Meie Perekond” (“Unsere Familie”), mis ilmub paljudes keeltes. Tavaliselt kirjeldatakse iga numbri esimesel 7-10 lehek\u00fcljel m\u00f5nd peaapostli osav\u00f5tul toimunud jumalateenistust. Illustratsioonidena on alati juurde lisatud fotod peaapostlist koos m\u00f5nede teiste apostlitega. Viimased v\u00f5ivad vahelduda, kuid peaapostli pilt on igas […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":48,"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/48"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.hosianna.ee\/valeopetus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nNiisuguse tagasihoidlikkusega ei olnud siiski k\u00f5ik n\u00f5us. Saksa t\u00f6\u00f6haru esindajad prohvet Heinrich Geyer ja vanem Friedrich Wilhelm Schwarz v\u00e4itsid 1862. aastal, et apostlite t\u00e4isarv – kaksteist – tuleb lisavalimiste teel uuesti saavutada. Neid toetas Hamburgi kogudus. Vastuabin\u00f5una vabastati Geyer ja Schwarz apostliametist, Hamburgi kogudusel keelati jumalateenistuste pidamine ja armulaua jagamine. See aga ei toonud neid enam katoliiklik-apostelliku kiriku juurde tagasi. Uus liikumine oli tekkinud. Hamburgi kogudus ja uued kogudused \u00fcmbruskonnas v\u00f5tsid endale nimeks \u00dcldine Kristlik-Apostellik Misjon.<\/p>\n
\n\u00dcldise kristlik-apostelliku misjoni kogudused arenesid edasi, apostlite arv kasvas peagi \u00fcle kaheteistk\u00fcmne. K\u00e4esoleva sajandi kolmek\u00fcmnendatel aastatel sai liikumine nimeks Uusapostellik kirik.
\nLiikumise hilisema arengu seisukohalt astus otsustava sammu P\u00f5hja- ja Ida-Saksamaa apostel Fritz Krebs, elukutselt raudteemeister, kes 1895. aastal nimetas ennast peaapostliks. Uusapostellik kirik p\u00f5hjendab niisugust k\u00f5rgemalseisvat ametit viitega apostel Peetrusele. P\u00e4rast Krebsi julget teadet tekkis \u00f5petus Kristuse kohalolekust apostlis. \u00dche jumalateenistuse kirjelduses, kus osales ka F. Krebs, on s\u00f5nad: “See ei olnud enam inimene, kes seal r\u00e4\u00e4kis, see v\u00f5is olla vaid Kristus, nagu ka isa Krebs seda \u00f5htus\u00f6\u00f6maajal esile t\u00f5i: “See on minu ihu, sest mina olen maailma \u00e4ra v\u00f5itnud, kuigi ma veel elan\u00b4\u00b4.\u00b4\u00b4
\nP\u00e4rast F. Krebsi surma 1905. a. sai peaapostliks talupidaja ja kooli\u00f5petaja Hermann Niehaus, seej\u00e4rel – alates 1930. aastast – riide- ja sigarikaupmees Johann Gottfried Bischoff, 1960-1975 oli sellel kohal Walter Schmidt. Tema j\u00e4rel oli peaapostliks Hans Urwyler (s\u00fcnd. 1925). Praegu on uusapostelliku kiriku peaapostliks R. Fehr
\nPeaapostlil on viimane s\u00f5na k\u00f5igis uusapostelliku kiriku elu puudutavates k\u00fcsimustes. Tema teadaanded ja tegevus on koguni t\u00e4htsamad kui P\u00fchakirja tunnistus. N\u00e4itena v\u00f5iks tuua J. G. Bischoffi “viimase aja s\u00f5numi”, mille ta tegi teatavaks Giessenis pidulikul j\u00f5ulujumalateenistusel. Ta \u00fctles, et Issand on talle teada andnud, et Kristuse taastulek toimub veel tema eluajal. Uusapostellikud kogudused v\u00f5tsid selle s\u00f5numi kohe omaks, nad n\u00e4gid end juba viimasel teel\u00f5igul enne \u00fcles taevasse v\u00f5tmist. Peaapostli roll muutus v\u00e4ga t\u00e4htsaks, temast sai kogu vahetult eelseisva lunastuse juht, l\u00f5puajastu s\u00fcndmuste koondkuju. “Peaapostli s\u00f5numi” kontrollimine Uues Testamendiga (Mt 24:36; Ap 1:7) oleks n\u00e4idanud, et J. G. Bischoff on Piiblist v\u00e4ga kaugele l\u00e4inud. J. G. Bischoff suri 6. juulil 1960. Kui mitte varem, siis hiljemalt sel hetkel oleks kiriku juhtkond pidanud m\u00e4rkama, et peaapostel oli Kristuse taastuleku kuup\u00e4evaga eksinud. Kuid kokkutulnud apostlid leidsid teise seletuse. Oma tookordses kirjas kogudustele teatasid nad: “Me seisame… meie Jumala uurimatu otsuse ees ja k\u00fcsime endalt: miks muutis ta oma tahet?\u00b4\u00b4 Niisiis… vastutust fiasko eest ei veeretatud mitte lahkunud peaapostel Bischoffile, vaid… Jumalale.<\/p>\n
\nNagu juba r\u00f5hutatud, on uusapostliku kiriku keskseks tunnuseks \u00f5petus apostliametist. K\u00fcmnest usulausest neljandas tunnistab uusapostlik kristlane: “Ma usun, et kuni taastulekuni valitseb Issand Jeesus Kristus oma kogudust elavate apostlite kaudu, et ta on saatnud ja saadab veelgi oma apostleid \u00fclesandega \u00f5petada, tema nimel patte andeks anda ning ristida vee ja P\u00fcha Vaimuga.\u00b4\u00b4
\nSee usulause n\u00e4itab selgesti, kui suur v\u00f5im omistatakse apostlitele. Siiski tegutsevad nad tihedas \u00fchenduses peaapostliga, kes on “k\u00f5igi uusapostelliku kiriku liikmete jaoks Issanda esindaja maa peal” (“Reichsgottesgeschichte”, I k\u00f6ide, lk. 194).
\nOn teisigi ameteid. Nimetagem neid hierarhiliselt langevas j\u00e4rjekorras: piiskop, piirkonna vanem, piirkonna evangelist, koguduse vanem, karjane, koguduse evangelist, preester, diakon, alamdiakon.
\nSuurt t\u00e4htsust omab p\u00fchap\u00e4evane jumalateenistus, mis sisaldab palveid, laule ja kaks v\u00f5i kolm k\u00f5net ametikandjatelt. Ka laste ristimine toimub jumalateenistusel. Igal p\u00fchap\u00e4eval p\u00fchitsetakse \u00f5htus\u00f6\u00f6maaega.
\nUusapostelliku veendumuse kohaselt ei ole viimselt mitte teiste kirikute teoloogid ja vaimulikud need, kes Piibli sisu m\u00f5istavad ja edasi annavad, vaid \u00fcksnes peaapostel ja apostlid. Seminarides ja piiblikoolides \u00f5ppimine ei ole seega vajalik. Peaapostlit ja apostleid juhib P\u00fcha Vaim, seep\u00e4rast ei ole Piibel neile ainus kriteerium, millest nad s\u00f5ltuksid. “Issanda Vaim ei tuleta meelde mitte \u00fcksnes Jumala mineviku ilmutusi, vaid vahendab ka Issanda ajakohast tahet surematute hingede \u00f5ndsuseks ning ilmutab tulevasi asju,\u00b4\u00b4 \u00f6eldakse uusapostellikus v\u00e4ljaandes “Vahimehe H\u00e4\u00e4l” (“W\u00e4chterstimme”, 1973, nr. 6).
\nV\u00e4ike \u00f5pperaamatuke “K\u00fcsimused ja vastused uusapostelliku usu kohta” (“Fragen und Antworten \u00fcber den neuapostolischen glauben”), mida kasutatakse eriti konfirmandide \u00f5petamisel, kinnitab, et apostlitel on v\u00f5ime P\u00fcha Vaimu anda. See leiab aset pitseerimise sakramendis, mida seostatakse kirjakohtadega Ap 8:14-17 ja 19:6. Pitseerimine toimub k\u00e4te pealepanemisega apostli poolt, misjuures uusapostelliku usu kohaselt v\u00f5tab inimene vastu P\u00fcha Vaimu ja saab “osaliseks liidus, mis \u00fchendab Jumalat tema \u00e4ravalitud rahvaga\u00b4\u00b4 (“K\u00fcsimused ja vastused…”, k\u00fcsimus 250).
\nKindlat vanust pitseerimise vastuv\u00f5tmiseks ei ole ette n\u00e4htud. Pitseerimine on uusapostellikule kristlasele tagatiseks, et ta saab osa v\u00f5tta Jumala suurest tulevikust, sest “…l\u00e4hemal ajal saabub see suur p\u00e4ev, mida Jumala lapsed algusest peale kuni k\u00e4esoleva ajani ootavad…, see on esimene \u00fclest\u00f5usmise p\u00e4ev\u00b4\u00b4 (“Unsere Familie”, 1975, nr. 8).<\/p>\n
\nKas niisuguste suurte volitustega ametite kehtestamist on v\u00f5imalik p\u00f5hjendada Uue Testamendiga? Uue Testamendi j\u00e4rgi v\u00f5isid apostliteks olla vaid need, kes olid koos Jeesusega elanud ning olnud Tema \u00fclest\u00f5usmise tunnistajateks (Ap 1:21-22). Paulus, keda samuti apostliks nimetatakse, v\u00f5is toetuda \u00fclest\u00f5usnud Kristuse otsesele ilmumisele – ja tegelikult oli ju Pauluski Kristuse kaasaaegne.
\nPiibli seisukohtadele r\u00e4\u00e4gib vastu seegi, et uued apostlid peavad ennast P\u00fcha Vaimu ainsateks vahendajateks. Peetrusele, Andreasele, Johannesele ja teistele Uues Testamendi apostlitele oli selge, et Jumal ei jaga oma Vaimu mitte \u00fcheainsa ameti l\u00e4bi, vaid mitmel erineval viisil (Ap 2:38; Ga 3:13-14). Niisama v\u00e4he tegid nad – erinevalt uusapostellikust kirikust – \u00f5ndsust ja usklike osadust s\u00f5ltuvaks apostliametist. Neile oli oluline \u00fcksnes usk Jeesusesse Kristusesse (Ap 4:12; 1Kr 3:11).
\nN\u00f5ustuda ei saa ka v\u00e4itega, et apostlitele on omane ainulaadne osadus Jeesuse Kristusega. Algkristlik apostel poleks iialgi v\u00e4ljendanud midagi taolist nagu \u00fctleb “Vahimehe H\u00e4\u00e4l” (1. okt. 1957): “Ka meie v\u00f5ime \u00f6elda: sest n\u00f5nda on Jumal maailma (pattudes olevat inimkonda) armastanud, et ta talle uuesti armu- ja apostliameti on andnud, et \u00fckski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!\u00b4\u00b4 Piiblis k\u00f5lab see salm nii: “Sest n\u00f5nda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainus\u00fcndinud Poja on andnud, et \u00fckski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu\u00b4\u00b4 (Jh 3:16).
\nKas uusapostellikus kirikus on Jeesuse Kristuse asemele astunud apostli- ja peaapostliamet? Arvatavasti raputaksid uued apostlid sellise k\u00fcsimuse peale eitavalt pead. Kuid ometi, niikaua kui nad peavad P\u00fcha Vaimu ja Jumala \u00f5ndsust siin maa peal ainult iseenda kompetentsi kuuluvaks, j\u00e4\u00e4b see kaalukas k\u00fcsimus alles.
\nTuleb siiski m\u00e4rkida, et hoolimata nende ametite \u00fclisuurest t\u00e4hendusest, ei lange neis tippametites olijad tavaliselt \u00fclbusesse. T\u00e4helepanelikult s\u00fcvenevad nad omal viisil P\u00fchasse Kirja ning algkristlike apostlite v\u00e4iteid ja hoiatusi v\u00f5tavad nad t\u00f5siselt ka oma koguduse jaoks.<\/p>\n
\nKokkuv\u00f5tvalt v\u00f5iks \u00f6elda, et uusapostellik kirik pakub oma liikmetele turvalisust ja tulevikujulgust, kuid selle garanteerib ainult peaapostli ja apostlite vahendajaroll. Uskliku vahetu juurdep\u00e4\u00e4s Jumalale, nagu Jeesus Kristus selle avas, on uusapostelliku uskliku jaoks osaliselt taas t\u00f5kestatud. Kuid just vahetust usust Jeesusesse Kristusesse tunnistab algkoguduse apostel Peetrus: “Issand, sinul on igavese elu s\u00f5nad\u00b4\u00b4 (Jh 6:68).
\nR\u00f5hutatud orienteeritus oma kiriku autoriteetidele viib uusapostellikud usklikud suhtelisele eraldatusele k\u00f5igist ilmalikest s\u00fcndmustest, v\u00e4lja arvatud vastutustundlik t\u00f6\u00f6tamine oma t\u00f6\u00f6kohal. Kuid kas kaasaja k\u00fcsimusi ja probleeme on v\u00f5imalik lahendada niisama ilma pikemata, t\u00f5mbudes lihtsalt tagasi omaenda turvalisusesse? Piibli apostlid k\u00e4itusid vastupidiselt: nad ei kutsunud k\u00fcll \u00fcles maailmaga samastuma, kuid nende pilk oli suunatud k\u00e4esoleva aja probleemidele ja k\u00fcsimustele. Kristlase jaoks kehtib \u00fcleskutse kanda ehtsat tegutsevat vastutust nagu Jeesus Kristus.
\nUusapostellik kirik r\u00f5hutab oma ainulaadsust. “Uusapostellik kirik on… ainuke Kristuse kirik ja Jumala rahvas,\u00b4\u00b4 kinnitatakse raamatukeses “K\u00fcsimused ja vastused…” (k\u00fcsimus 216). Kuid pidades end ainsaks lunastusmehhanismiks, on nad eraldunud k\u00f5igist teistest kirikutest ja kogudustest. Muidugi, paljud kristlikud kirikud tegutsevad sageli k\u00f5rvuti ilma suurt suhtlemata. Kuid seejuures teatakse ometi, et Jeesus Kristus ei ole piiratud \u00fcheainsa kirikuga. Issand tegutseb igal pool, kus kuulutatakse Jumala S\u00f5na.
\nKas need \u00fclalmainitud piirangud ei ole vastuolus Piibli s\u00f5numiga Jeesuse Kristuse tegevusvabadusest? Kas hind uusapostelliku ainulaadsuse eest pole mitte liiga k\u00f5rge? Issanda tegutsemist ei tohi ega saa piirata. Loendamatud kristlased paljudes kirikutes tunnistavad veel t\u00e4na, et usk Jeesusesse Kristusesse on neile andnud elus kindlusetunde, samuti tahte kanda vastutust meie maailmas, ning n\u00f5nda on nad saanud r\u00f5\u00f5msa teadmise osadusest Jumalaga.
\n“Teek\u00e4ija”, september\/1992 (T\u00e4iendatud 2002 a.)<\/p>\n
Including Religion and Spirituality<\/a> Resources, Offer automatic, instant and free directory submissions.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"