Tallinna Täisevangeelne Hosianna Kogudus

Käisime lastega Patarei merekindluses ehk Patarei vanglas.

Alustasime oma reisi koguduse hoone juurest. Sõitsime trolliga paar peatust ja kui maha saime siis sealt edasi läksime juba jala Vana-Kalasadama poole. Möödusime ka Kalasadamas olevast Ökosaarest.
Ökosaar on vees hõljuv buss-kohvik. Tegelikult võiks teda nimetada ka hiigelparveks. Kõik mis saarel on näha, on taaskasutatud.
Varsti jõudsime kohale ja meie üllatuseks olime arvestanud ajaga valesti. Valvur kes pileteid müüs ütles, et sissepääs majja lõppes paarkümmend minutid tagasi ja kahju küll aga peaksime tulema teinekord. Meil oli muidugi väga kahju ja hakkasime juba leppima selle vastusega kui vana naise meel äkki muutus ja ta ütles, et heakene küll minge siis. Juheiii! Meie rõõm oli tohutu! Me ei tulnudki ilmaasjata.

Natuke ka siis ajalugu Patarei merekindluse kohta.
Patarei merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. Peale valmimist 1840 hakkaski see tööle suurtükipatareina. Neljal hektaril paikneval ehitisel on olnud mitmeid funktsioone – 1867. aastast kasarm, 1920. aastast vangla ja 2007. aastast kultuuripark.

Sisse saades alustasime oma ringkäiku poomistoast. Igaljuhul ühes korralikus vanglas pidi olema ka poomistuba. Karistused viidi täide vangla enda seinte vahel. Üks tuba meenutas ka elektritooli tuba aga päris kindel ma selles ei ole, sest meile seda ei öeldud.

Sealt edasi liikusime vangide õues käimise alale ja saime ära käija ka vahimehele mõeldud vahimajas mis oli paar meetrit ülespoole ronimist. Seal mängisime kõik vahimehi, kelledel on püssid käes.

Majal oli palju korruseid ja igal korrusel pikad koridorid. Konge oli igas suuruses ja laiuses. Saime aru, et mõnda kongi pandi kergema karistusega vangid ja teise raskema karistusega vangid. Nägime ka konge mis näisid välja nagu ühika toad. Õpetaja Martin ütles, et tal ühikas olles polnud ka nii luksuslikku tuba kui siin näha on. Usume siis teda .

Samas vastandiks oli ka konge kus sai ainult seista või istuda. Karm see vangla elu.

Käisime ära ka operatsiooni toas ja veel arstiabi andmiseks mõeldud tubades. Ühes toas oli imelik raudvoodi ja selle otstarvet ei osanud nagu kohe välja mõeldagi. Õpetaja Martin pani sellele hambaarsti tooli nime. Mulle kippusid vägisi mõtted pähe, et ega siin ometi inimkatseid ei tehtud? Sünge maja.

Sattusime ka raamatukokku ja käisime ära ka vangla kabelis.

Ühe kongi vaade merele oli kui mitme miljoni dollari väärt vaade! See oli küll Vau!!! Aga kong ise nägi välja armetu.

Pärast tegime mere ääres veel vangide jalutus kohas mõeldud muruplatsil väikese pikniku. Kinnitasime keha ja hakkasime rõõmsalt tagasi tulema.

Martin rääkis lastele teel tagasi tulles, et Jumal on rahvaste Jumal ja tahab vangid tuua vabadusse. Kes ei tunne Jumalat on kui vang, kes on puuduses, haigustes, hädades ja tühjuses ja kui me räägime inimestele Jeesuse armastusest ja tema ristisurmast, siis sellega vabastamegi vangid, sest meil on Jumal juba kõik andnud.

Jeesus on maksnud sinu eest hinna. Kujuta ette, et sa oled vang. Sa oled saanud hakkama mõne halva teoga ja sinu karistus on istuda vangis aga tuleb keegi, kes on nõus sinu eest kandma karistust. Ütleb sa oled vaba, vaata ma ostsin su vabaks ja jään sinu eest. Sa oled vaba. Mine ja naudi oma vabadust.

Ma olen nii veel selle vanglas käimise lummuses ja mõistan palju asju teistmoodi. Mõtisklen kuidas Jumal läks sinna pimedasse majja ja külastas neid vange. Kujutasin ennast ette olema ühes kongis. Kiitsin Jumalat oma toas aga mõtetes istusin nagu ühes neist nähtud kongis. Tühjas kongis kus ei ole ühtegi eset. Mida ma siis teeksin? Mida sina teeksid? Aga mul on Jumal ja ma saan kiita Teda.

Sellise koha külastamine annab mõtteainet paljudele asjadele. Me oleme tänapäeval nii ümbritsetud asjadega, et meie aeg ja tähelepanu on nendel ja unustame lihtsalt olla koos oma Jumalaga. Ehk siis mida rohkem on sul asju, seda rohkem läheb sul aega ja pühendumist neile.

Tahad ilusat muruaeda, siis selle korrashoidmiseks läheb aega vaja. On sul ilus auto garaažis, ka selle korrashoidmiseks läheb aega. Tahad ilusat saabast ja ka sellele on juba sada vidinat juurde mõeldud. Määrdesalv, mustusekaitse, lapp läike andmiseks jne. Seega kogu su elu on üks toimetamine, et hoida asju korras.

Aga kujutle ennast korraks ruumi kus pole midagi. Nagu seda on kong. Mida rohkem on sul asju, seda rohkem aega sul läheb nendele ja varsti sa istud asjade sees ja muudkui toimetad ja upud ära selle sisse ja võid saada kadunuks oma Jumalale.

Külastades sellist paika saad aru, et neil vangidel ei olnud midagi. Aga kui palju aega neil jäi selle võrra üle. Mida sina teeksid kui sul on nii palju aega? Tegelikult inimesed ei saa isegi aru kui võidetud nad on kõigele muule kui Jumalale. Ma ei tea kas selleks peab just vanglas ära käima, et seda mõista aga midagi võiks toimuda inimeste südametes, et seda näha.

Tahame tänada Jumalat selle reisi eest ja õpetaja Martinit, et ta selle toreda idee peale tuli!

Äitäh!!!

Palju Õnnistusi soovides!
TTHK Lastetöötegijad