Aborditüsistused
«ABORT ON pimesi sooritatav kirurgiline operatsioon,» on öelnud naistehaigla Fertilitas peaarst Ivo Saarma.
«Ainult käeline tunnetus lubab otsustada, palju emaka limaskestast koos lootega eemaldada. Siin on võimalus vigastada emaka sügavamaid kihte, mille tagajärjel ka järgmised looted enam pesastuda ei saa, sest limaskest on abordi tagajärjel kahjustatud. Abort on ja jääb väga tõsiseks riskifaktoriks haigustele, sh viljatusele,» lisab Saarma.
Eestis kannatab viljatuse all umbes 15-20% naistest ja meestest. 7-8% neist patsiendid, kellel on nn sekundaarne viljatus. Teisisõnu tähendab see esimese raseduse lõppemist abordiga ning selle tagajärjel lastetuks jäämist.
Valdaval enamusel naistest on sekundaarnse viljatuse põhjuseks rasedus, millest nad on loobunud katkestamise läbi. On ka naisi, kes on teinud mitu aborti ega ole enam hiljem rasestunud.
Menstruatsioonitsükli häireid ilmneb 100%-liselt kõikidel aborti teinud naistel. Lisaks kaasneb kroonilisi naissuguorganite ja munasarjapõletikke, mis võivad viia viljatuseni, emakavälist rasedust, emaka perforatsiooni (abordi käigus tekitatakse emakaseina auk, mis võib lõppeda emaka eemaldamisega), emaka väljalangemist, veritsemist järgmis(t)e rasedus(t)e esimesel kolmel kuul, vajadust platsenta käsitsi eemaldamiseks järgmis(t)el sünnitus(t)el.
Laste väike sünnikaal, järgnevate raseduste katkemine (vägivaldselt avatud emakakael ei pea enam järgnevaid rasedusi kinni), platsenta eesseis (laps ei saa sündida, tuleb teha keisrilõige), uriinipidamatus, risk haigestuda rinnavähki.
2000. aasta Eesti andmed näitavad, et 24 tunni jooksul esines aborditüsistusi 149-l korral: verejookse 59, emaka perforatsioone 10, retensioone 31, hematomeetrat 21, emakakaelavigastusi 7, muid tüsistusi: 22, täpsustamata 4 juhtumit.
Abortion: questions&answers
Eksperimentaalse ja Kliinilise Instituudi andmed